Boahtteáiggi girjerádju - Mánáid ja nuoraid govvadáiddačájáhus

Govvadáiddačájáhusas leat ovdán mánáid- ja nuoraid barggut, mat govvidit boahtteáiggi girjeráju. Čájáhus lea riegádan govvadáiddagilvvus, man Anár girjerádju ordnii mannan giđa. Gilvu lei čujuhuvvon sámi guovllu gielddaid mánáide ja nuoraide.


Bargguin mánát govvidit girjeráju deaivvadanbáikin, mii váldá bures vuhtii mánáid ja nuoraid. Girjerádju ávkkástallá ođđa teknihkain nu, ahte beare boalu deaddilemiin oažžu dieđuid girjjiin ja bálvalusain. Boahtteáiggi girjeráju geavaheaddji sáhttá maid iskkadallat virtuálagirjjiid, maid máilbmái sáhttá sirdásit ieš dahje dáhpáhusat njuikejit girjerádjui.

Luohkká A  vuollái skuvllaahkkásaččat

 Áilu Näkkäläjärvi, "Boahtteáiggi girjerádju", Eanodat, 1.bálkkašupmi

Tatu Eevertti Kesti, "Girjerádju", Anár, 2.bálkkašupmi

Mu mielas girjerádju lea suohtas lohkat nalle puh. ja dieđusge muumena.

girjerájus leat máŋga ossodaga. ja lassin mun  liikon dakkár girjái, gos lea skierru mas gullo dákkár

 jietna **** lea áigi jorgalit siiddu. muhto mun muitalan vel girjerájus.

Girjerájus leat maid girjjit maid sáhttá Beaive- dahje eahket máinnasin lohkat dahje

juos hálida lohkat muđuige. Girjerájus leat maid girjjit maid sáhttá geavahit ovdamearkan

ollesolbmuide. muhto dákkáraččat dán háve. 

Marielle Näkkäläjärvi, “Njoammilgirjerádju”, Eanodat, 3.bálkkašupmi

    Sara-Elina Valkeapää, “Dielkogirjerádju”, Eanodat

Máret-Elle Valkeapää, “Ivdnás girjerádju”, Eanodat

Luohkká B  1.- 2. luohkkálalaččat

1.   

Pilvi Maijala, “Girjerádju”, Soađegilli, 1. bálkkašupmi

Boahtteáiggi girjerájus leat earelágan girjeildut go dál. Daid sáhttá lihkadaddat bajil vulos. Sáhtat geahččat dás málle. 

Joonas Varjo, “Teknihkkálašvuohta”, 2. bálkkašupmi

Laura Maijala, “Boahtteáiggi girjerádju”, Soađegilli, 3. bálkkašupmi

Dás sáhtat geahččat málle girjerádjui

Inger-Anni Valkeapää, “Boahtteáiggigirjerádju”, Eanodat

Henry Haataja, “Boahtteáiggi girjerádju”, Anár

Camilla Tuiskula, “Girjerádju”, Soađegilli

Eero Huttunen, “Boahtteáiggi girjerádju”, Soađegilli

Virtuálagirji luđejuvvo energiijain, man oažžu virtuála elrávnnjis.

Lea vuovdimassii jagis 3000, muhto diŋgomiin juo jagis 2080.

Das leat duhát sierra máidnasa. Leat das maid ráidogovat.

Buoremus girji lohkkái. 

Luohkká C  3.- 4. luohkkálaččat

Juho Iinatti, “Ealli girjerádju”, Soađegilli, 1.bálkkašupmi

Leiba oktii girjerádju. Nu unni, go dat leige, doppe lei liikkáge eallin.

Go boađát girjerádjui, de sáhtat oaidnit doppe imašlaš girjjiid. Dat leat hui erenomážat. Dat girjjit buktet oidnosii gopmiid. Don sáhtat mannat máinnasmáilbmái ja noiddiid ja riddáriid áigái. Sáhtát maid válljet man beare girjji dahje ođđa Elisa tableahta hálidat. Ođđa girjjiid namman leat 3d-girjjit. Gobmi ii boađe oidnosii, muhto dat orru dego dat livččii oidnosis, go das lea dakkár goarta. Gánddat ja nieiddat sáhttet maiddái geahččat daid ovttas, eai leat gánddaid ja nieiddaid girjjit.

Sáhtat muitalit dahje sárgut girjerájusbargái, makkár girjji hálidat. Mii geahččalit ollášuhttit du sávaldaga. 

Tytti Jyrinki, “Boahtteáiggi girjerádju”, Anár, 2. bálkkašupmi

Jemina Manninen, “Nuoraid girjerádju”, Soađegilli, 3. bálkkašupmi

Dán girjerájus nuorra nieiddat ja gánddat sáhttet ohcat justa dakkár girjji go háliidit. Dáppegirjerájus  sáhtat lohkat girjjiid lohkannurkkis, iige giige muosehuhte du. Gávnnat girjerádjosis maid sámegielat girjjiid. Sáhtat luoikat mis girjjiid, bláđiid, DVD skierruid ja eará. Girjerájus lea boallu, man sáhtat deaddit dalle go it gávnna girjji. Muitalat dušše mikrofovdnii, maid dahje makkáraš girjji ozat.

Lohkannurki lea buoremus báiki lohkamii jadušše beare vuoiŋŋasteapmái. Sáhtat velohallat dipma soffás dahje stuolus. Lohkannurkkis it dárbbaš beroštit eará máilmmis, dušše niegadat buot suohttasis áššiin.

Girjerájus leat ollu temágirjjit, mat molsašuddet temás nubbái. Gávnnat bláđđeráidduid ildus.

Jemina Tuiskula, "Girjerádju", Soađegilli

Hanna-Riikka Huttunen, “Buot ovttas ja girjerájus ráfi”, Soađegilli

Mu girjerájus, man sárgon, sáhttá geahččat TV almmá ahte giige heađusta. Go geahččá TV:a, de leat dakkár bealljebiltut,maid bidjá beljiide ja dain gullo dat jietna, mii TV:sge gullošii. Muhto jietna ii gullo earásadjái, go dat gullo dušše daid bealljebilttuin.

Maiddái dán girjerájus leat ollu lanjat, muhto mun sárgon dain dušše ovtta. Dán lanja namma lea Nieiddaid nurki, muhto doppe sáhttet gánddatge fitnat. Girjerájus lea maid gánddaid nurki, guldal ja oahpa, cd-latnja, vuoiŋŋas ja guldat, filmmat ja luoikkat girjji.

Go govas lea nieiddaid nurki, doppe sáhttá lohkat ráfis almmá ahte gullo šlápma. Doppe sáhttá guldalit musihka bealljebilttuid bokte. Oažžu ieš válljet, maid hálida guldalit.

Girjerádjosis sáhttá maid háleštallat ustibiiguin ja jearahallat mii gullo.

Dihtor galgá leat juohke lanjas, vai nuorat besset speallat daiguin ja bargat juoga suohttasa.

Girjerádjosis lea bivttasheŋgenbáiki, vai olgobiktasiid sáhttá guođđit dasa. Muđui biktasat leat miehtá láhtiid ja biktasat sáhttet báhcit dohko ja giinu sáhttá suoládit daid.

Girjerádjosis leat gal suollagiid váras álarbmat ja kamerat vai giige ii suolat girjjiid.

Girjerádjosis lea ráfi ja giige ii muosehuhte. Muđui šaddá vuolgit dalán eret. Girjerájus  ii oaččo maid huikit, muhto oažžu hállat áibbas dábálaččat.

Dávjá nuorat bohtet skuvlla máŋŋá golahit áiggi girjerádjui ja speallat. Ollesolbmot leat luoikkahanossodagas, dasgo doppe leat eanet girjjit ollesolmuide, ovdamearkan románat, balddihahtti girjjit, diehtogirjjit ja dien láganat. Vuollái skuvllaahkásaččat mánát gehččet girjerájus eanemusat TV ja mánáid prográmmaid. Ii gánnát ujustallat, sáhttá roahkka jearrat veahki, jus ii váikko gávnna mannu girjji.

Erno Mikkonen, “Lássaspábba-girjerádju", Soađegilli

Mánáin galgá leat máidnasiid guldalanbáiki. Rávesolbmot sáhttet leat ráfis lássaspáppa siste lohkamin. Maiddái mánáide lea iežas lohkabáiki ja doppe galget leat ollu máinnasgirjjit.

Ollesolbmuin galgá leat ráfi lohkat, dasgo mánát  sáhttet rigeret.

Mánáid bealde mánát sáhttet lohkat jitnositge, dasgo doppe eai leat ollesolbmot, geat sáhtašedje muosehuvvat.

Mánáid guldalanbáikái galgá oastit ollu guldalanskierruid. 

                                            

Luohkká D  5. – 6. luohkkálaččat

Nita Kumpulainen, “Mu girjerádju", Eanodat, 1. bálkkašupmi

Janita Maijala, “Guldalangirjerádju”, Soađegilli, 2 bálkkašupmi

Dán girjerájus sáhttá guldalit máidnasiid ja maid musihka. Girjerájus lea guldalanspábba, man siste leat buorre stuolut, maid bálddas leat bealljebiltut, main sáhttá guldalit máidnasiid ja musihka. Jos goittotge hálida sáhttá dušše luoikkahit lohkamuša nugo dábálaččat.

Girjerájus lea maiddái Máinnasmašiidna, mii lea dárkkuhuvvon mánáide. Mašiidna lohká máidnasa, man mánát leat válljen, muhto dat čájeha maiddái ruvttus teavstta, man lohká, vai mánát ohppet seammas iežage lohkat.

Girjerájus lea maid sákta, nisoláibi ja gáffe fállun. Ále goittotge durddit girjjiid, muhto bora beavdeguoras!

Sini Maijala, “Soames girjerádju”, Soađegilli, 3. bálkkašupmi

Go leat girjerájus, de sáhtat lohkat girjjiid, ráidogovaid, bláđiid ja earáid maid hálidat lohkat. Sáhtat maid vuoiŋŋastit, oađđit, leat dihtoris dahje muđui suohtastallat.

Girjerájus sáhtašedje leat maid oalle ollu čiŋat, ovdamearkan lottit ja earát, mii laktása lundui.

Livččii maid somá, jus girjerájus livččii miinu báikkiid, gos mánát sáhtašedje stoahkat go vurdet vánhemiid ja eará ollesolbmuid, mat dikšot mánáid.

Girjerájus sáhtašii leat nu guhkkágo hálida, iige livččii bággu luoikat maidege. Girjerájus galggašii leat jaska. 

Suvi Rapo, “Musihkkagirjerádju”, Soađegilli

Dán girjerájus čuodjá álot ráfálaš musihkka. Sáhtat oastit juhkamuša ja borramuša.

Fina neahta ipmašiid guovlladeamen, vuoiŋŋas soffá alde ja fina dáiddačájáhusain!

Geahča du favorihtafilmma jo girjerájus. Luoikkat girjjiid, DVD:i, musihka ja guldal du favorihtagirjji báttis ja vuoiŋŋas.

Kunddáriid miela mielde dollojuvvojit diehtogilvvut, sárgungilvvut ja mii sáhttit láigohit lanjaid maiddái šaddanbeaivefeasttaid váras.

Mii doallat temábeivviid dehálaš feastabeivviid áigge omd. iehčanasvuođabeaivve.

Dáppe lea mánáide iežas duhkoraddanbáiki, gos čuodjá mánáide álot mielamielde musihkka.

Bures boahtin!

Mika Kilpinen, “Boahtteáigge girjerádju”, Soađegilli

IngaSofia Kalttopää, “Boahtteáiggi girjerádju", Eanodat (teaksta Margaret Young)

Malla Aikio, “Boahtteáiggi girjerádju, Eanodat

Alina Kuukasjärvi, “Boahtteáiggi girjerádju, Eanodat

Emil Eljasson, “Boahtti girjerádju", Eanodat

Anni Aikio, “Boahtteáiggi girjerádju", Eanodat

Sanna Tepsa, “Ivdnás girjerádju”, Soađegilli

Girjerájus leat ollu ivnnit. Doppe oažžu nisoláibbi, sávtta, gáfe ja heđeniid. Sáhtat maid mannat lohkanlatnjii, gos gullo ráfálaš musihkka ja doppe leat ollu čuovggat ja iežas lanjat.

Sáhtat maid lohkat muoras, man alde leat girjjit ja go bijat girjji gitta oaksái, sáhtat lohkat šearpmas girjji. Doppe lea maiddái girjelatnja, gos leat áibbas dábálaš girjjit. Girjjit leat maiddái iešguđet gillii.

Spealut leat speallanlanjas. Doppe sáhtat speallat iešguđetlágan spealuid ja sáhtat boahtit feaskárii speallat spealuid speallanmašiinnain, mas leat šearbma ja okta stuorra boallu, mii lea dego sáhppán ja go dan deaddila, de dat spoahkeha ja go hálida lihkadahttit, de lihkadahte suorpma dan alde. Sáhtat čohkkát dipma rukset stuoluin.

Sáhtat mannat maid ieš girjji sisa ja sáhtat maid guldalit dan. Doppe leat moanát beaŋkkat ja dain lea gitta oaivesuodji, man galgá bidjat oaivái ja girjji bidjet oaivesuodjái gitta ja sáhtat mannat girjji sisa. Muhto jus girji lea guhkki dahje álggat ballat, sáhtat borrat tableahtaid, main beasat ruovttoluotta iežas máilbmái. Tableahtaid oaččut girjerádjosa bargiin.

Annaliina Postila, “Diidagirjerádju”, Soađegilli

Sárgon girjeráju, gos livččii šaddogárdi ja doppe sáhtašii lohkat girjjiid. Girjerádju livččii stuoris ja mánát ja nuorat livčče málen seinniide govaid ja eará hearvvaid. Girjerájus livččii čuovgat siste ja doppe livččii bálkoŋŋa, mas sáhtašii háleštit ja lohkat. Šilljui oidnošii stuorra jorba lássa. Siste lásaguoras livčče beavdi ja seahkkastuolut.
Girjerájus livččii iežas ossodat mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide. Livččii maid iežas latnja musihka guldaleapmái ja dihtoriidda. Musihka sáhtašii guldalit bealljebilttuin. Girjerájus sáhtašii leat maid čoahkkinlatnja. Girjerájus livčče toartnat, main sáhtašedje leat boares girjjit ja fiinna duovdagat. Doartnaide sáhtašedje mannat ráhpat ja heaisa. Doppe livčče soffát, main sáhttá čohkkát. 

Juuso Junttila, “Boahtteáiggi girjerádju”, Soađegilli

Go boađát girjerádjui, su váldet rabas salaid vuostá. Girjerájus leat ollu dihtorat, main sáhttá fitnat interneahtas, ohcat dieđuid, speallat spealuid, geahččat videoid ja guldalit musihka. Dihtoriin leat maiddái prográmmat, main gávnnat álkit girjji, man leat ohcamin. Spoahkuhat dušše girjji ja girječálli nama dihtorii, de dihtoršearpmas sáhtat geahččat gos girji lea. Ná girjji ohcan lea álki.

Girjerájus sáhtašii leat maiddái latnja, gos sáhttá guldalit máidnasiid bealljebilttuin. Doppe sáhtašii guldalit maiddái musihka. 

Aapo Tepsa, “Govdu girjerádju”, Soađegilli

Govddodeaddji girjerájus leat restoráŋŋa ja orkester. Govddodeaddji girjerádju johttá duovdagiid mielde. Doppe leat kájat, gosa olbmot sáhttet báhcit jus hálidit.

Govddodeaddji girjerájus lea ollu prorgrámma ja doppe leat maid jorba, dipma stuolut, main sáhttá lohkat girjjiid dahje muđui vuoiŋŋastit.

Govddodeaddji girjerádju lea álot liekkas ja váldá gussiid vuostá liekkusin, nu geassit go dálvitge. Govddodeaddji girjeráju sáhttá várret sierra feasttaide, ovdamearkan juovlafeasttaide. Govddodeaddji girjerádju lea hui buorre báiki vuoiŋŋastit, lohkat girjjiid dahje borrat restoráŋŋas buriid borramušaid.

Bures boahtin

Jenni Iinatti, “Sámi mánát lohkat!”, Soađegilli

Dán girjerájus lea iežas lohkannurki, mas mánát sáhttet oahpahallat lohkat. Doppe sáhttá maid lohkat mánáid ja nuoraid girjjiid. Lohkannurkkis sáhttá veallát, čohkkát ja lohkat. Doppe sáhttá maiddái stoahkat. Mánáidgirjjiin leat áppesat, mánáid románat ja bláđit.

Girjjit galget leat suoma- ja sámegillii. Videotge gávdnojit suoma- ja sámegillii. Girjerájus gávdnojit mánáide ja ollesolbmuide sámegielat girjjit, main sáhttá oahpahallat sámegiela ja suomagielgirjjit, main sáhttá oahpahallat suomagiela. Lohkannurki lea ivdnái ja suohtas.

Veeti Pulju, “Sámi lohkannurki”, Soađegilli

Sámi lohkannurkkis leat buot maid dárbbašat ráffái ja jaskatvuhtii. Sáhtat guldalit girjji dahje dušše beare lohkat girjji. Sáhtat čohkkát somás čohkohallanstuolus ja lohkat ráfis.

Buohkat dollet bealljebilttuid oaivvis ja leat ráfis iežaset báikkis.

Girjerájus sáhtat luoikkahit videoid, girjjiid, CD-skierruid ja jietnagirjjiid. Jietnagirjjiin sáhttá guldalit smávva čájánasaid, vai sáhttá válljet rivtteslágan jietnagirjji. Guovdu girjeráju lea fiinna Sámi leavga, mii čiŋaha váccahaga. Sárgon ovtta lanja, muhto lanjat leat máŋga. Dá muhttimat: ollesolbmuid ossodat, mánáid ossodat, dihtorlatnja ja guldalannurki.

Dákkáraš lea mu boahtteáiggi girjerádju. 

Puátteeääigi kirjerááju – párnái já nuorâi kovetaaidâkišto pargoh uáinimnáál

Kovetaaidâčáitálmâsâst láá uáinimnáál párnái- já nuorâi pargoh, moh kovvejeh puátteeääigi kirjerááju. Čáitálmâs lii šoddâm kovetaaidâkištoost, mon Aanaar kirjerááju ornij moonnâm kiiđâ. Kišto lâi čujottum sämikuávlu kieldâi párnáid já nuoráid.

Luokka A vuálá škovlâahasiih

 Áilu Näkkäläjärvi, "Puátteeääigi kirjerááju", Iänudâh, 1. palhâšume

Tatu Eevertti Kesti, "Kirjerááju", Aanaar, 2. palhâšume

Muu mielâst kirjeráájust lii suotâs

luuhâđ nalle puh. Já tiäđust-uv muumijd.

kirjeráájust láá maŋgâ uásáduv. Já lasseen mun

 lijkkuum taggaar kiirján, mast lii skiärru já mast kulloo taggaar

 jienâ **** lii äigi jurgâliđ siijđo. Mut mun muštâlâm vala kirjeráájust.

Kirjeráájust láá meiddei kirjeh maid puáhtá

Peivi- tâi eehidmainâsin luuhâđ tâi

jis haalijd luuhâđ mudoi-uv.

Kirjeráájust láá meid kirjeh maid puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân

vuorâsulmuid. Mut tágáreh taan tove.  

Marielle Näkkäläjärvi, “Njuámmilkirjerááju”, Iänudâh, 3. palhâšume

    Sara-Elina Valkeapää, “Tiälkkukirjerááju”, Iänudâh

Máret-Elle Valkeapää, “Ivnáás kirjerááju”, Iänudâh

Luokka B  1.- 2. luokkaliih

1.   

Pilvi Maijala, “Kirjerááju”, Suáđigil, 1. palhâšume

Puátteeääigi kirjeráájust láá ereslágán kirjeildeeh ko tääl. Taid puáhtá lihâttâllâđ paijeen vuálus. Puávtáh keččâđ täst maali.

Joonas Varjo, “Tekniik”, Suáđigil, 2. palhâšume

Laura Maijala, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume

Täst puávtáh keččâđ maali kirjeráájun.

Inger-Anni Valkeapää, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh

Henry Haataja, “Puátteeääigi kirjerááju”, Aanaar

Camilla Tuiskula, “Kirjerááju”, Suáđigil

Eero Huttunen, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil

Virtuaalkirje lyeđejuvvoo energiain, mon uážžu virtuaallâš šleđgâvirdeest.

Lii vyebdimnáál ive 3000, mut tiggum jo ive 2080.

Tast láá tuhháát sierâ mainâsid. Láá tast meid ráiđukoveh.

Pyeremus kirje lohhei.

Luokka C   3.- 4. luokkaliih

Juho Iinatti, “Ellee kirjerááju”, Suáđigil, 1. palhâšume

Lâiba ohtii kirjerááju. Nuuvt ucce, ko tot lâi-uv, tobbeen lâi liijká eellim. Ko puáđáh kirjeráájun, tá puávtáh uáiniđ tobbeen imâšlaš kiirjijd. Toh láá uáli eromâšeh. Toh kirjeh pyehtih uáinusân kuumijd. Tun puávtáh moonnâđ mainâsmailmân já nooidij já ritarij ááigán. Puávtáh meiddei valjiđ mon peri kirje tâi uđđâ Elisa tablet halijdâh. Uđđâ kiirjij nommân láá 3d-kirjeh. Komme ij puáđi uáinusân, mut tot oro tegu tot ličij uáinusist, ko tast lii taggaar korttâ. Kaandah já nieidah pyehtih meiddei keččâđ taid oovtâst, iä lah kaandâi já nieidâi kirjeh. Puávtáh muštâliđ tâi sárgut kirjerájupargei, maggaar kirje halijdâh. Mij keččâlep olášuttiđ tuu tuoivuu.

Tytti Jyrinki, “Puátteeääigi kirjerááju”, Aanaar, 2. palhâšume

Jemina Manninen, “Nuorâi kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume

Taam kirjeráájust nuorâ nieidah já kaandah pyehtih uuccâđ eidu taggaar kirje ko halijdeh. Tääbbin kirjeráájust  puávtáh luuhâđ kiirjijd luuhâmnurheest, ige kihheen myesittut tuu. Kaavnah kirjeráájust meid sämikielâlijd kiirjijd. Puávtáh luoihâttiđ mist kiirjijd, loostâid, DVD skiäruid já eres-uv. Kirjeráájust lii puállu, mon puávtáh teddiliđ talle ko jieh kaavnâ kirje. Muštâlâh tuše mikrofoonân, maid tâi maggaar kirje uusah.

Luuhâmnurkke lii pyeremus saje luhâmân já tuše peri vuoiŋŋâstmân. Puávtáh veluttâllâđ timmâ sohváást tâi stoovlist. Luuhâmnurheest jieh taarbâš perustiđ eres mailmist, tuše nievdah puohâin suotâs aašijn.

Kirjeráájust láá ennuv teemakirjeh, moh molsâšudeh teemast nuubán. Kaavnah lostârááiđuid ildest.

Jemina Tuiskula, Kirjerááju, Suáđigil

Hanna-Riikka Huttunen, “Puoh oovtâst já kirjeráájust ráávhu”, Suáđigil

Muu kirjeráájust, mon sargum, puáhtá keččâđ TV kiännán hiäđušthánnáá. Ko kiäččá TV, te láá tagareh peljipiltoh, maid piäjá peljijd já tain kulloo tot jienâ, mii TV:st-uv kulluuččij. Mut jienâ ij kulluu eres sajan, ko tot kulloo tuše tain peljipilttoin.

Meiddei taam kirjeráájust láá ennuv visteh, mut mun sargum tain tuše oovtâ. Taan viste nommâ lii Nieidâi nurkke, mut tobbeen pyehtih kaandah-uv elâččiđ. Kirjeráájust lii meid kaandâi nurkke, kuldâl já oopâ, cd-viste, vuoiŋŋâst já kuldâl, fiilmah já luoihât kirje. Ko kooveest lii nieidâi nurkke, tobbeen puáhtá luuhâđ ráávhust šlamâttáá. Tobbeen puáhtá kuldâliđ muusik peljipiltoi pehti. Uážžu jieš valjiđ, maid haalijd kuldâliđ.

Kirjeráájust puáhtá meid savâstâllâđ ustevijguin já koijâdâllâđ mii kulloo. Tiättur kalga leđe jyehi visteest, vâi nuorah peessih spellâđ toiguin já porgâđ maidnii suottâs. Kirjeráájust lii pivtâsheŋgimsaje, vâi olgopihtâsijd puáhtá kyeđđiđ toos. Mudoi pihtâseh láá miätá lättei já pihtâseh pyehtih pääcciđ toho já kiinii puáhtá suáládiđ taid.

Kirjeráájust láá kale suollui váras várutteijeeh já kamerah amas kihheen suáládiđ kiirjijd.

Kirjeráájust lii ráávhu já kihheen ij myesittut. Mudoi šadda vyelgiđ tállán meddâl. Kirjeráájust ij uážu meid huikkeđ, mut uážžu sárnuđ aaibâs táválávt. Távjá nuorah puátih škoovlâ maŋa kulâttiđ ääigi kirjeráájun já spellâđ. Vuorâsulmuuh láá luoihâttemuásáduvâst, ko tobbeen láá eenâb kirjeh vuorâsulmuid, ovdâmerkkân romaaneh, paldettettee kirjeh, tiätukirjeh já tien tiegáreh. Vuálá škovlâahasiih párnááh keččih kirjeráájust enâmusâht TV já párnái ohjelmijd. Ij kannat ujostâllâđ, puáhtá ruokkâdávt koijâdiđ iše, jis ij veikkâ kaavnâ monnii kirje.

Erno Mikkonen, “Lássapábba-kirjerááju”, Suáđigil

Párnáin kalga leđe mainâsij kuldâlemsaje. Vuorâsulmuuh pyehtih leđe ráávhust lukkâpáálu siste luhâmin. Meiddei párnáid lii jieijâs luuhâmsaje já tobbeen kalgeh leđe ennuv mainâskirjeh. Vuorâsulmuin kalga leđe ráávhu luuhâđ, tastko párnááh pyehtih riggeeriđ. Párnái pelni párnááh pyehtih luuhâđ jiänusân-uv, tastko tobbeen iä lah vuorâsulmuuh, kiäh puávtáččii myesittuđ. Párnái kuldâlemsajan kalga uástiđ ennuv kuldâlemskiäruid.

                                            

Luokka D 5. – 6. luokkaliih

Nita Kumpulainen, “Muu kirjerááju”, Iänudâh, 1. palhâšume

Janita Maijala, “Kuldâlemkirjerááju”, Suáđigil, 2. palhâšume

Taam kirjeráájust puáhtá kuldâliđ mainâsijd já meid muusik. Kirjeráájust lii kuldâlempállu, mon siste láá šiev stoovlih, moi paaldâst láá peljipiltoh, moiguin puáhtá kuldâliđ mainâsijd já muusik. Jis kuittâg haalijd, te puáhtá tuše luoihâttiđ luhâmuš nuuvtko táválávt.

Kirjeráájust lii meiddei Mainâsmaašin, mii lii uáivildum párnáid. Maašin lohá mainâs, mon párnááh láá valjim, mut tot čáittá meiddei ruuvdust teevstâ, mon lohá, vâi párnááh uáppih siämmást jiejah-uv luuhâđ.

Kirjeráájust lii meid säppi, niisu já kähvi fálusist. Ele kuittâg turdeet kiirjijd, mut puurâ pevdipellâst!

Sini Maijala, “Suámis kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume

Ko lah kirjeráájust, te puávtáh luuhâđ kiirjijd, ráiđukuuvijd, loostâid já eres-uv maid haalijd luuhâđ. Puávtáh meid vuoiŋâstiđ, uáđđiđ, leđe tiäturist tâi mudoi suotâstâllâđ.

Kirjeráájust puávtáččii leđe meid uáli ennuv čiiŋah, ovdâmerkkân lodeh já eres-uv, mii lohtâs luándun.

Ličij meid suámi, jis kirjeráájust ličij miinii soojijd, kost párnááh puávtáččii sierâdiđ ko vyerdih vaanhimijd já eres vuorâsolbmuid, kiäh tipšoh párnáid.

Kirjeráájust puávtáččij leđe nuuvt kuhháá ko haalijd, ige liččii pággu luoikkâđ maiden. Kirjeráájust kolgâččij leđe joskâ.

Suvi Rapo, “Muusikkirjerááju”, Suáđigil

Taam kirjeráájust čuájá ovttuu rávhálâš muusik. Puávtáh uástiđ juhâmuš já purrâmuš.

Ele neeti imâšijd kuovllâdmin, vuoiŋŋâst sohvá alne já ele taaidâčáitálmâsâin!

Keejâ jieijâd mielâfiilmâ jo kirjeráájust. Luoihat kiirjijd, DVD:id, muusik já kuldâl jieijâd mielâkirje päädist já vuoiŋŋâst.

Kunddárij mielâmield tuállojeh tiätukištoh, sárgumkištoh já mij pyehtip laiguuttiđ viistijd meiddei šaddanpeivijuuhlij váras.  

Mij toollâp teemapeeivijd tehálij juhlepeeivij ääigi om. jiečânâsvuođâpeeivi.

Tääbbin lii párnáid jieijâs sierâdemsaje, kost čuájá párnáid ovttuu mielâmield muusik.

Pyereest puáttim!

Mika Kilpinen, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil

IngaSofia Kalttopää, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh, (tekstâ Margaret Young)

Malla Aikio, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh

Alina Kuukasjärvi, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh

Emil Eljasson, “Puáttee kirjerááju”, Iänudâh

Anni Aikio, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh

Sanna Tepsa, “Ivnekirjerááju”, Suáđigil

Kirjeráájust láá ennuv iivneh. Tobbeen uážžu niisu, sääpi, käähvi já heđâlmijd. Puávtáh meid moonnâđ luuhâmviistán, kost kulloo rávhálâš muusik já tobbeen láá ennuv čuovah já jieijâs visteh.

Puávtáh meid luuhâđ muorâst, mon alne láá kirjeh já ko piejah kirje kiddâ uáksán, te puávtáh luuhâđ monitorist kirje. Tobbeen lii meiddei kirjeviste, kost láá aaibâs táváliih kirjeh. Kirjeh láá še jieškote-uv kielân.

Speelah láá spellâmvisteest. Tobbeen puávtáh spellâđ jieškote-uvlagan speelâid já puávtáh puáttiđ viäskárân spellâđ speelâid spellâmmašináin, mast lii monitor já ohtâ stuorrâ puállu, mii lii tegu säplig já ko tom teddil, te tot spuákit já ko haalijd lihâttiđ, te lihâstit suormâ ton alde. Puávtáh čokkáđ timmâ suopsis stoovlijn.

Puávtáh moonnâđ meid jieš kirje siisâ já puávtáh meid kuldâliđ tom. Tobbeen láá maaŋgah peeŋkah já tain lii kiddâ uáivisyeji, mon kalga pieijâđ uáiván já kirje pieijih uáivisuáján kiddâ já puávtáh moonnâđ kirje siisâ. Mut jis kirje lii kukke tâi polâškuáđáh, te puávtáh purrâđ tablettijd, moiguin peesah maasâd jieijâd mailmân. Tablettijd uážuh kirjerááju pargein. 

Annaliina Postila, “Tijdâkirjerááju”, Suáđigil

Sargum kirjerááju, mast ličij šaddokärdi já tobbeen puávtáččij luuhâđ kiirjijd. Kirjerááju ličij styeres já párnááh já nuorah liččii máálám seinijd kuuvijd já eres heervâid. Kirjeráájust liččii čuovah siste já tobbeen ličij saje, mast puávtáččij savâstâllâđ já luuhâđ. Šiiljon oinuuččij stuorrâ jurbâ laasâ. Siste lasâkuorâst liččii pevdi já sekkâstoovlih.

Kirjeráájust ličij jieijâs uásádâh párnáid, nuoráid já vuorâsulmuid. Ličij meid jieijâs viste muusik kuldâlmân já tiäturáid. Muusik puávtáččij kuldâliđ peljipiltoiguin. Kirjeráájust puávtáččij leđe še čuákkimviste. Kirjeráájust liččii toornah, main puávtáččii leđe puáris kirjeh já fiijnâ enâduvah. Tornáid puávtáččii moonnâđ porthááh já hissi. Tobbeen liččii sohváh, main puáhtá čokkáđ.

Juuso Junttila, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil

Ko puáđáh kirjeráájun, tuu väldih avussoolâi vuástá. Kirjeráájust láá ennuv tiätureh, moiguin puáhtá eelliđ interneetist, uuccâđ tiäđuid, spellâđ speelâid, keččâđ videoid já kuldâliđ muusik. Tiätturijn láá meiddei ohjelmeh, moiguin kaavnah älkkeht kirje, mon lah ucâmin. Spuákuttâh tuše kirje já kirječällee noomâ tiäturân, te tiätturmonitorist puávtáh keččâđ kost kirje lii. Návt kirje uuccâm lii älkkee.
Kirjeráájust puávtáččij leđe meiddei viste, kost puáhtá kuldâliđ mainâsijd peljipiltoiguin. Tobbeen puávtáččij kuldâliđ meiddei muusik. 

Aapo Tepsa, “Kobđoo kirjerááju”, Suáđigil

Kobđoo kirjeráájust lii raavâdviäsu já orkester. Kobđoo kirjerááju jotá anâduvâi uánámušâi mield. Tobbeen láá ruugah, kuus ulmuuh pyehtih pääcciđ jis halijdeh.

Kobđoo kirjeráájust lii ennuv ohjelm já tobbeen láá meid jurbâ, timmâ stoovlih, main puáhtá luuhâđ kiirjijd tâi mudoi vuoiŋâstiđ.

Kobđoo kirjerááju lii ovttuu liegâs já váldá kuosijd vuástá liägusin, nuuvt keessiv ko tälviv-uv. Kobđoo kirjerááju puáhtá varriđ sierâ juhlijd, ovdâmerkkân juovlajuhlijd. Kobđoo kirjerááju lii uáli šiev saje vuoiŋâstiđ, luuhâđ kiirjijd tâi puurrâđ raavâdviäsust njaalgâ purrâmâšâid.

Pyereest puáttim

Jenni Iinatti, “Säämi párnááh luuhâđ!”, Suáđigil

Taam kirjeráájust lii jieijâs luuhâmnurkke, mast párnááh pyehtih opâttâllâđ luuhâđ. Tobbeen puáhtá meid luuhâđ párnái já nuorâi kiirjijd. Luokanurheest puáhtá viälláđ, čokkáđ já luuhâđ. Tobbeen puáhtá meiddei sierâdiđ. Párnáikirjen láá aabiseh, párnái romaaneh já loostah.

Kirjeh kalgeh leđe suomâ- já sämikielân. Videoh-uv kávnojeh suomâ- já sämikielân. Kirjeráájust kávnojeh párnáid já vuorâsulmuid sämikielâliih kirjeh, main puáhtá opâttâllâđ sämikielâ já suomâkielkirjeh, main puáhtá opâttâllâđ suomâkielâ. Luuhâmnurkke lii ivnáá já suotâs.

Veeti Pulju, “Säämi luuhâmnurkke”, Suáđigil

Säämi luuhâmnurheest láá puoh maid tarbâšâh ráávhun já joskâvuotân. Puávtáh kuldâliđ kirje tâi tuše peri luuhâđ kirje. Puávtáh čokkáđ perttisâš čokuttâllâmstoovlist já luuhâđ ráávhust.

Puohah tuálih peljipilttoid uáivist já láá ráávhust jieijâs saajeest.

Kirjeráájust puávtáh luoihâttiđ videoid, kiirjijd, CD-skiäruid já jienâkiirjijd. Jienâkiirjijn puáhtá kuldâliđ smaavâ čájánâsâid, vâi puáhtá valjiđ rievtis jienâkirje. Kuávdoo kirjerááju lii fiijnâ Säämi lippu, mii čiiŋât vázáttuv. Sargum oovtâ viste, mut visteh láá maŋgâ. Taa motomeh: vuorâsulmui uásádâh, párnái uásádâh, tiätturviste já kuldâlemnurkke.

Tággáár lii muu puátteeääigi kirjerááju.