Kovetaaidâčáitálmâsâst láá uáinimnáál párnái- já nuorâi pargoh, moh kovvejeh puátteeääigi kirjerááju. Čáitálmâs lii šoddâm kovetaaidâkištoost, mon Aanaar kirjerááju ornij moonnâm kiiđâ. Kišto lâi čujottum sämikuávlu kieldâi párnáid já nuoráid.
Luokka A vuálá škovlâahasiih
Áilu Näkkäläjärvi, "Puátteeääigi kirjerááju", Iänudâh, 1.
Tatu Eevertti Kesti, "Kirjerááju", Aanaar, 2. palhâšume
Muu mielâst kirjeráájust lii suotâs
luuhâđ nalle puh. Já tiäđust-uv muumijd.
kirjeráájust láá maŋgâ uásáduv. Já lasseen mun
lijkkuum taggaar kiirján, mast lii skiärru já mast kulloo taggaar
jienâ **** lii äigi jurgâliđ siijđo. Mut mun muštâlâm vala kirjeráájust.
Kirjeráájust láá meiddei kirjeh maid puáhtá
Peivi- tâi eehidmainâsin luuhâđ tâi
jis haalijd luuhâđ mudoi-uv.
Kirjeráájust láá meid kirjeh maid puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân
vuorâsulmuid. Mut tágáreh taan tove.
Marielle Näkkäläjärvi, “Njuámmilkirjerááju”, Iänudâh, 3. palhâšume
Sara-Elina Valkeapää, “Tiälkkukirjerááju”, Iänudâh
Máret-Elle Valkeapää, “Ivnáás kirjerááju”, Iänudâh
Luokka B 1.- 2. luokkaliih
1.
Pilvi Maijala, “Kirjerááju”, Suáđigil, 1. palhâšume
Puátteeääigi kirjeráájust láá ereslágán kirjeildeeh ko tääl. Taid puáhtá lihâttâllâđ paijeen vuálus. Puávtáh keččâđ täst maali.
Joonas Varjo, “Tekniik”, Suáđigil, 2. palhâšume
Laura Maijala, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume
Täst puávtáh keččâđ maali kirjeráájun.
Inger-Anni Valkeapää, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh
Henry Haataja, “Puátteeääigi kirjerááju”, Aanaar
Camilla Tuiskula, “Kirjerááju”, Suáđigil
Eero Huttunen, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil
Virtuaalkirje lyeđejuvvoo energiain, mon uážžu virtuaallâš šleđgâvirdeest.
Lii vyebdimnáál ive 3000, mut tiggum jo ive 2080.
Tast láá tuhháát sierâ mainâsid. Láá tast meid ráiđukoveh.
Pyeremus kirje lohhei.Luokka C 3.- 4. luokkaliih
Juho Iinatti, “Ellee kirjerááju”, Suáđigil, 1. palhâšume
Lâiba ohtii kirjerááju. Nuuvt ucce, ko tot lâi-uv, tobbeen lâi liijká eellim. Ko puáđáh kirjeráájun, tá puávtáh uáiniđ tobbeen imâšlaš kiirjijd. Toh láá uáli eromâšeh. Toh kirjeh pyehtih uáinusân kuumijd. Tun puávtáh moonnâđ mainâsmailmân já nooidij já ritarij ááigán. Puávtáh meiddei valjiđ mon peri kirje tâi uđđâ Elisa tablet halijdâh. Uđđâ kiirjij nommân láá 3d-kirjeh. Komme ij puáđi uáinusân, mut tot oro tegu tot ličij uáinusist, ko tast lii taggaar korttâ. Kaandah já nieidah pyehtih meiddei keččâđ taid oovtâst, iä lah kaandâi já nieidâi kirjeh. Puávtáh muštâliđ tâi sárgut kirjerájupargei, maggaar kirje halijdâh. Mij keččâlep olášuttiđ tuu tuoivuu.
Tytti Jyrinki, “Puátteeääigi kirjerááju”, Aanaar, 2. palhâšume
Jemina Manninen, “Nuorâi kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume
Taam kirjeráájust nuorâ nieidah já kaandah pyehtih uuccâđ eidu taggaar kirje ko halijdeh. Tääbbin kirjeráájust puávtáh luuhâđ kiirjijd luuhâmnurheest, ige kihheen myesittut tuu. Kaavnah kirjeráájust meid sämikielâlijd kiirjijd. Puávtáh luoihâttiđ mist kiirjijd, loostâid, DVD skiäruid já eres-uv. Kirjeráájust lii puállu, mon puávtáh teddiliđ talle ko jieh kaavnâ kirje. Muštâlâh tuše mikrofoonân, maid tâi maggaar kirje uusah.
Luuhâmnurkke lii pyeremus saje luhâmân já tuše peri vuoiŋŋâstmân. Puávtáh veluttâllâđ timmâ sohváást tâi stoovlist. Luuhâmnurheest jieh taarbâš perustiđ eres mailmist, tuše nievdah puohâin suotâs aašijn.
Kirjeráájust láá ennuv teemakirjeh, moh molsâšudeh teemast nuubán. Kaavnah lostârááiđuid ildest.
Jemina Tuiskula, Kirjerááju, Suáđigil
Hanna-Riikka Huttunen, “Puoh oovtâst já kirjeráájust ráávhu”, Suáđigil
Muu kirjeráájust, mon sargum, puáhtá keččâđ TV kiännán hiäđušthánnáá. Ko kiäččá TV, te láá tagareh peljipiltoh, maid piäjá peljijd já tain kulloo tot jienâ, mii TV:st-uv kulluuččij. Mut jienâ ij kulluu eres sajan, ko tot kulloo tuše tain peljipilttoin.
Meiddei taam kirjeráájust láá ennuv visteh, mut mun sargum tain tuše oovtâ. Taan viste nommâ lii Nieidâi nurkke, mut tobbeen pyehtih kaandah-uv elâččiđ. Kirjeráájust lii meid kaandâi nurkke, kuldâl já oopâ, cd-viste, vuoiŋŋâst já kuldâl, fiilmah já luoihât kirje. Ko kooveest lii nieidâi nurkke, tobbeen puáhtá luuhâđ ráávhust šlamâttáá. Tobbeen puáhtá kuldâliđ muusik peljipiltoi pehti. Uážžu jieš valjiđ, maid haalijd kuldâliđ.
Kirjeráájust puáhtá meid savâstâllâđ ustevijguin já koijâdâllâđ mii kulloo. Tiättur kalga leđe jyehi visteest, vâi nuorah peessih spellâđ toiguin já porgâđ maidnii suottâs. Kirjeráájust lii pivtâsheŋgimsaje, vâi olgopihtâsijd puáhtá kyeđđiđ toos. Mudoi pihtâseh láá miätá lättei já pihtâseh pyehtih pääcciđ toho já kiinii puáhtá suáládiđ taid.
Kirjeráájust láá kale suollui váras várutteijeeh já kamerah amas kihheen suáládiđ kiirjijd.
Kirjeráájust lii ráávhu já kihheen ij myesittut. Mudoi šadda vyelgiđ tállán meddâl. Kirjeráájust ij uážu meid huikkeđ, mut uážžu sárnuđ aaibâs táválávt. Távjá nuorah puátih škoovlâ maŋa kulâttiđ ääigi kirjeráájun já spellâđ. Vuorâsulmuuh láá luoihâttemuásáduvâst, ko tobbeen láá eenâb kirjeh vuorâsulmuid, ovdâmerkkân romaaneh, paldettettee kirjeh, tiätukirjeh já tien tiegáreh. Vuálá škovlâahasiih párnááh keččih kirjeráájust enâmusâht TV já párnái ohjelmijd. Ij kannat ujostâllâđ, puáhtá ruokkâdávt koijâdiđ iše, jis ij veikkâ kaavnâ monnii kirje.
Erno Mikkonen, “Lássapábba-kirjerááju”, Suáđigil
Párnáin kalga leđe mainâsij kuldâlemsaje. Vuorâsulmuuh pyehtih leđe ráávhust lukkâpáálu siste luhâmin. Meiddei párnáid lii jieijâs luuhâmsaje já tobbeen kalgeh leđe ennuv mainâskirjeh. Vuorâsulmuin kalga leđe ráávhu luuhâđ, tastko párnááh pyehtih riggeeriđ. Párnái pelni párnááh pyehtih luuhâđ jiänusân-uv, tastko tobbeen iä lah vuorâsulmuuh, kiäh puávtáččii myesittuđ. Párnái kuldâlemsajan kalga uástiđ ennuv kuldâlemskiäruid.
Luokka D 5. – 6. luokkaliih
Nita Kumpulainen, “Muu kirjerááju”, Iänudâh, 1. palhâšume
Janita Maijala, “Kuldâlemkirjerááju”, Suáđigil, 2. palhâšume
Taam kirjeráájust puáhtá kuldâliđ mainâsijd já meid muusik. Kirjeráájust lii kuldâlempállu, mon siste láá šiev stoovlih, moi paaldâst láá peljipiltoh, moiguin puáhtá kuldâliđ mainâsijd já muusik. Jis kuittâg haalijd, te puáhtá tuše luoihâttiđ luhâmuš nuuvtko táválávt.
Kirjeráájust lii meiddei Mainâsmaašin, mii lii uáivildum párnáid. Maašin lohá mainâs, mon párnááh láá valjim, mut tot čáittá meiddei ruuvdust teevstâ, mon lohá, vâi párnááh uáppih siämmást jiejah-uv luuhâđ.
Kirjeráájust lii meid säppi, niisu já kähvi fálusist. Ele kuittâg turdeet kiirjijd, mut puurâ pevdipellâst!
Sini Maijala, “Suámis kirjerááju”, Suáđigil, 3. palhâšume
Ko lah kirjeráájust, te puávtáh luuhâđ kiirjijd, ráiđukuuvijd, loostâid já eres-uv maid haalijd luuhâđ. Puávtáh meid vuoiŋâstiđ, uáđđiđ, leđe tiäturist tâi mudoi suotâstâllâđ.
Kirjeráájust puávtáččii leđe meid uáli ennuv čiiŋah, ovdâmerkkân lodeh já eres-uv, mii lohtâs luándun.
Ličij meid suámi, jis kirjeráájust ličij miinii soojijd, kost párnááh puávtáččii sierâdiđ ko vyerdih vaanhimijd já eres vuorâsolbmuid, kiäh tipšoh párnáid.
Kirjeráájust puávtáččij leđe nuuvt kuhháá ko haalijd, ige liččii pággu luoikkâđ maiden. Kirjeráájust kolgâččij leđe joskâ.
Suvi Rapo, “Muusikkirjerááju”, Suáđigil
Taam kirjeráájust čuájá ovttuu rávhálâš muusik. Puávtáh uástiđ juhâmuš já purrâmuš.
Ele neeti imâšijd kuovllâdmin, vuoiŋŋâst sohvá alne já ele taaidâčáitálmâsâin!
Keejâ jieijâd mielâfiilmâ jo kirjeráájust. Luoihat kiirjijd, DVD:id, muusik já kuldâl jieijâd mielâkirje päädist já vuoiŋŋâst.
Kunddárij mielâmield tuállojeh tiätukištoh, sárgumkištoh já mij pyehtip laiguuttiđ viistijd meiddei šaddanpeivijuuhlij váras.
Mij toollâp teemapeeivijd tehálij juhlepeeivij ääigi om. jiečânâsvuođâpeeivi.
Tääbbin lii párnáid jieijâs sierâdemsaje, kost čuájá párnáid ovttuu mielâmield muusik.
Pyereest puáttim!
Mika Kilpinen, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil
IngaSofia Kalttopää, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh, (tekstâ Margaret Young)
Malla Aikio, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh
Alina Kuukasjärvi, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh
Emil Eljasson, “Puáttee kirjerááju”, Iänudâh
Anni Aikio, “Puátteeääigi kirjerááju”, Iänudâh
Sanna Tepsa, “Ivnekirjerááju”, Suáđigil
Kirjeráájust láá ennuv iivneh. Tobbeen uážžu niisu, sääpi, käähvi já heđâlmijd. Puávtáh meid moonnâđ luuhâmviistán, kost kulloo rávhálâš muusik já tobbeen láá ennuv čuovah já jieijâs visteh.
Puávtáh meid luuhâđ muorâst, mon alne láá kirjeh já ko piejah kirje kiddâ uáksán, te puávtáh luuhâđ monitorist kirje. Tobbeen lii meiddei kirjeviste, kost láá aaibâs táváliih kirjeh. Kirjeh láá še jieškote-uv kielân.
Speelah láá spellâmvisteest. Tobbeen puávtáh spellâđ jieškote-uvlagan speelâid já puávtáh puáttiđ viäskárân spellâđ speelâid spellâmmašináin, mast lii monitor já ohtâ stuorrâ puállu, mii lii tegu säplig já ko tom teddil, te tot spuákit já ko haalijd lihâttiđ, te lihâstit suormâ ton alde. Puávtáh čokkáđ timmâ suopsis stoovlijn.
Puávtáh moonnâđ meid jieš kirje siisâ já puávtáh meid kuldâliđ tom. Tobbeen láá maaŋgah peeŋkah já tain lii kiddâ uáivisyeji, mon kalga pieijâđ uáiván já kirje pieijih uáivisuáján kiddâ já puávtáh moonnâđ kirje siisâ. Mut jis kirje lii kukke tâi polâškuáđáh, te puávtáh purrâđ tablettijd, moiguin peesah maasâd jieijâd mailmân. Tablettijd uážuh kirjerááju pargein.
Annaliina Postila, “Tijdâkirjerááju”, Suáđigil
Sargum kirjerááju, mast ličij šaddokärdi já tobbeen puávtáččij luuhâđ kiirjijd. Kirjerááju ličij styeres já párnááh já nuorah liččii máálám seinijd kuuvijd já eres heervâid. Kirjeráájust liččii čuovah siste já tobbeen ličij saje, mast puávtáččij savâstâllâđ já luuhâđ. Šiiljon oinuuččij stuorrâ jurbâ laasâ. Siste lasâkuorâst liččii pevdi já sekkâstoovlih.
Kirjeráájust ličij jieijâs uásádâh párnáid, nuoráid já vuorâsulmuid. Ličij meid jieijâs viste muusik kuldâlmân já tiäturáid. Muusik puávtáččij kuldâliđ peljipiltoiguin. Kirjeráájust puávtáččij leđe še čuákkimviste. Kirjeráájust liččii toornah, main puávtáččii leđe puáris kirjeh já fiijnâ enâduvah. Tornáid puávtáččii moonnâđ porthááh já hissi. Tobbeen liččii sohváh, main puáhtá čokkáđ.
Juuso Junttila, “Puátteeääigi kirjerááju”, Suáđigil
Ko puáđáh kirjeráájun, tuu väldih avussoolâi vuástá. Kirjeráájust láá ennuv tiätureh, moiguin puáhtá eelliđ interneetist, uuccâđ tiäđuid, spellâđ speelâid, keččâđ videoid já kuldâliđ muusik. Tiätturijn láá meiddei ohjelmeh, moiguin kaavnah älkkeht kirje, mon lah ucâmin. Spuákuttâh tuše kirje já kirječällee noomâ tiäturân, te tiätturmonitorist puávtáh keččâđ kost kirje lii. Návt kirje uuccâm lii älkkee.
Kirjeráájust puávtáččij leđe meiddei viste, kost puáhtá kuldâliđ mainâsijd peljipiltoiguin. Tobbeen puávtáččij kuldâliđ meiddei muusik.
Aapo Tepsa, “Kobđoo kirjerááju”, Suáđigil
Kobđoo kirjeráájust lii raavâdviäsu já orkester. Kobđoo kirjerááju jotá anâduvâi uánámušâi mield. Tobbeen láá ruugah, kuus ulmuuh pyehtih pääcciđ jis halijdeh.
Kobđoo kirjeráájust lii ennuv ohjelm já tobbeen láá meid jurbâ, timmâ stoovlih, main puáhtá luuhâđ kiirjijd tâi mudoi vuoiŋâstiđ.
Kobđoo kirjerááju lii ovttuu liegâs já váldá kuosijd vuástá liägusin, nuuvt keessiv ko tälviv-uv. Kobđoo kirjerááju puáhtá varriđ sierâ juhlijd, ovdâmerkkân juovlajuhlijd. Kobđoo kirjerááju lii uáli šiev saje vuoiŋâstiđ, luuhâđ kiirjijd tâi puurrâđ raavâdviäsust njaalgâ purrâmâšâid.
Pyereest puáttim
Jenni Iinatti, “Säämi párnááh luuhâđ!”, Suáđigil
Taam kirjeráájust lii jieijâs luuhâmnurkke, mast párnááh pyehtih opâttâllâđ luuhâđ. Tobbeen puáhtá meid luuhâđ párnái já nuorâi kiirjijd. Luokanurheest puáhtá viälláđ, čokkáđ já luuhâđ. Tobbeen puáhtá meiddei sierâdiđ. Párnáikirjen láá aabiseh, párnái romaaneh já loostah.
Kirjeh kalgeh leđe suomâ- já sämikielân. Videoh-uv kávnojeh suomâ- já sämikielân. Kirjeráájust kávnojeh párnáid já vuorâsulmuid sämikielâliih kirjeh, main puáhtá opâttâllâđ sämikielâ já suomâkielkirjeh, main puáhtá opâttâllâđ suomâkielâ. Luuhâmnurkke lii ivnáá já suotâs.
Veeti Pulju, “Säämi luuhâmnurkke”, Suáđigil
Säämi luuhâmnurheest láá puoh maid tarbâšâh ráávhun já joskâvuotân. Puávtáh kuldâliđ kirje tâi tuše peri luuhâđ kirje. Puávtáh čokkáđ perttisâš čokuttâllâmstoovlist já luuhâđ ráávhust.
Puohah tuálih peljipilttoid uáivist já láá ráávhust jieijâs saajeest.
Kirjeráájust puávtáh luoihâttiđ videoid, kiirjijd, CD-skiäruid já jienâkiirjijd. Jienâkiirjijn puáhtá kuldâliđ smaavâ čájánâsâid, vâi puáhtá valjiđ rievtis jienâkirje. Kuávdoo kirjerááju lii fiijnâ Säämi lippu, mii čiiŋât vázáttuv. Sargum oovtâ viste, mut visteh láá maŋgâ. Taa motomeh: vuorâsulmui uásádâh, párnái uásádâh, tiätturviste já kuldâlemnurkke.
Tággáár lii muu puátteeääigi kirjerááju.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti